Pühadetervitus
Igal kevadel kõiksuse ime jõuab meieni tasahilju. Kui kõik on veel täiesti pime loob emake Maa ette vilju, mis võrsuvad kevade süles uue ringi hämaras alguses, ikka päikese poole üles, ses üha kasvavas valguses. Siis kevadpühade aegu saab kõik sisse suure hoo ja täna, võib-olla just praegu, keegi jutustab taas vana loo sellest mehest, kes jumala pojana tuli lunastama maailma ja armastus voolas ojana, jäädes pidama inimsilma. Mida saame sest kaasa võtta oma argises ilus ja valus? Selle maailma egode sõtta? Ehk midagi, mida ta palus? Sa armasta ligimest nii, nagu oleks ta sina ise! Sa armasta ligimest nii, et teed kergeks ta olemise. Sa armasta ligimest nii nagu last hoiab armastav ema