Tuulemaa 12, Tallinn

601 6504

Generic selectors
Exact matches only
Search in title
Search in content
Post Type Selectors

Top

Lepinguid sõlmida ja kooli heaks tehtava töö tunde teha saab kl 9-17.30. Täname kõiki juba lepingu sõlminud peresid ja palume teistel lepingu allkirjastada hiljemalt 18.08.2023. Blanketi leiate 3.07.2023 saadetud e-kirja manusest. Allkirjastatud lepingu ja lepingu lisa palume saata selts@waldorf.ee Lepingut ja lepingu lisa saab sõlmida ka paberdokumendina kooli kantseleis. Tuletame meelde, et peredel, kes saadavad hommikul meie kooli või meie kooli ja waldorflasteaeda rohkem kui ühe lapse, on õigus esitada taotlus õppemaksusoodustusele. Taotluse palume saata hiljemalt 15.08.2023 aadressil selts@waldorf.ee. Kooli heaks tehtavate tööde osas palume pöörduda õpetaja klassiõpetaja, klassijuhataja või õpetaja Merle Paadi

H. M. Rajamets Tallinna Vaba Waldorfkooli 11. klassi õpilane kogeb igapäevaselt huvitavat nähtust: muusika ja kindlate kõrgustega helid avalduvad talle erksate värvidena. Traditsiooniliselt teevad gümnaasiumiõpilased üheteistkümnenda klassi jooksul uurimustöö, kuid Waldorfõpe lubab ka loomingulisemat lähenemist. Seetõttu uuris õpilane sünesteesia kohta ja valis lisaks mõned muusikapalad mida maalide kujul väljendada. Mõned inimesed tunnetavad muusikat või helisid kuuldes erinevaid värve. See toimub automaatselt ja järjepidevalt. Näiteks võib klaasi kõlin olla oranž ja politseiauto signaal helesinine. Tegemist on teaduse poolt uuritud, kuid üpris vähe mõistetud neuroloogilise nähtusega, mis kannab sünesteesia nime. Arvatakse, et sünesteesia liike

Waldorfkooli õppekava kohaselt vaadeldakse 11-12aastast last tema arengus kui väikest vanaaja kreeklast - ta on liikuv, elurõõmus, harmooniline. Vana-Kreeka on V klassi läbiv teema, mida käsitletakse integreeritult ajaloo, eesti keele, muusika- ja kunstiõpetuse ning liikumistundides. Waldorfkoolide olümpiamängud, kogu maailma waldorkoolide õppekavasse kuuluv kahepäevane kogemuslaager, aitab kinnistada Vana-Kreeka ajaloo kohta õpitut, panna ennast proovile vanadel olümpiaaladel, ületada iseenast, õppida koostööd ja leida uusi sõpru. Seekordne, juba XX spordi- ja kultuuripidu toimus 9 kooli, 10 klassi ja 120 atleedi osalusel Kernu staadionil, võõrustajaks Keila Waldorfkool Läte. Olümpiamängude korraldustiim oli peakorraldaja Urmas Kelleri ja

Õpetaja Siiri Veensalu: 8 klassil on selleks aastaks draamaga sotid selged - etendused on tehtud ja draamafestivalilgi endid näitamas käidud.  Jagan teiega siinkohal mõnda mõtet draamaõppest koolis. Kui matemaatikas peaks kõik õpilased selgeks saama samade ülesannete lahendamise, siis kunstiainetes võivad õpitud oskused ja tarkused õpilaseti ka veidi erineda. Esiteks sellepärast, et iga õpilane on oma arengu, huvide, oskuste ja annetega individuaalses kohas. Teiseks sellepärast,  et iga roll on eriline ja nõuab ka erinevat pingutust. Võiks ka öelda, et hundi, punamütsikese ja vanaema rollid nõuavad noorelt kooliteatri näitlejalt erinevat sorti pingutamist. Nõnda on

Teatame rõõmuga, et järgmise õppeaasta 1. klassi klassiõpetaja on särasilmne  ja kindlakäeline Piret Indlo.   Õpetaja Piret endast: „Olen uudishimulik inimene. 16 aastat tagasi hakkas minu tähelepanu köitma antroposoofia ja waldorfpedagoogika. Lugesin hoolega raamatuid ja kuulasin loenguid ning Elu esitaski mulle pakkumise – 2010. aastal tulin Ilmapuu waldorflasteaeda lasteaiaõpetajaks.   Kuus aastat tagasi tekkis mul küsimus, kuidas waldorfpedagoogikat koolis rakendatakse ja ma otsustasin ise sellele küsimusele vastata. 2018 aastal tulin Tallinna Vaba Waldorfkooli 1. klassi klassiõpetajaks. Kevadel lõpetan 5. klassi ja sügisest olen uuesti 1. klassi klassiõpetaja. Mulle meeldib väga ujuda, rattaga sõita ja metsas

Kaili Nurk "Keeleline värvipimedus!""Keeleline ykskõiksus!""Keeleinstinkti tumenemine!""Keele unustamine!""Düsgraafia!"12. klassi skandeerimisega alustasime tänast emakeelepäeva koosviibimist.Kuulasime õpilaste ja õpetajate esituses, mida Johannes Aavik veel on eesti keele kohta öelnud ja milliseid uusi sõnu välja mõelnud.Kuulasime 10. klassi esituses ära kõik 297 sõna, mille hulgast ta lõpuks "veenma" välja valis. Meie oma pidu ei salvestanud, aga lavakunstikateedri üliõpilaste esitust võib kuulata siit: (kõnealused 297 sõnad algavad 25. minutil): KÖP. Keeleuuenduse lõpmatu kurv | Audioarhiiv | ERR Loodetavasti veendusid õpilased isegi, kui huvitav ja meloodiline või siis hoopis "tutetatetav" meie emakeel on. Mõtisklevad ehk vahel, kas R tundub

Lastevanemate kooli loeng ja praktilised harjutused meeltele toimuvad esmaspäeval, 13. märtsil kell 18-20 Tallinna Vabas Waldorfkoolis (Tuulemaa 12).  Meeltest räägib pika klassiõpetaja kogemusega õpetaja, praegune Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühenduse koordinaator Liivi Luhtaru-Paabo. Liivi Luhtaru-Paabo: Inimene on meeleline olend. Mida noorem on inimene, seda enam on ta välistele muljetele avatud. Meeltega tajutud muljed ja kogemused vormivad inimest tema arenguteel. Kuidas luua lapse arengut toetav keskkond, mis arvestab meeltega tajutavat ja selle mõju? Kui palju on inimesel meeli, mille abil ümbritsevast keskkonnast muljeid endasse vastu võtta?  Osalemistasu on annetuslik. Palume oma osalemisest teada anda registreerimisankeeti täites. Olete

Kooli astumise soovi korral tuleb esmalt täita eelregistreerimisankeet. Eelregistreerimine Vastuvõtt 1. klassi 1. klassi registreeritud lapsed kutsutakse veebruaris-märtsis-aprillis koos perega kooli vastuvõtuvestlusele, mille käigus tutvutakse eraldi vanematega ja lapsega ning hinnatakse lapse kooliküpsust. Põhikoolist Vastuvõtt 10. klassi Gümnaasiumi tutvumisharjutused  toimuvad neljapäeval, 16. märtsil kl 15-18 waldorfkoolide õpilastele;reedel, 17. märtsil kl 15-18 teiste koolide õpilastele. Kandidaatidel tuleb valmis olla eesti keeles näitama oma analüüsi-, mõtlemis- ja arutlemisoskust;inglise keeles suuliselt ning kirjalikult ennast iseloomustama;lahendama loogilist mõtlemist ja põhikoolis omandatud matemaatika alaseid teadmisi nõudvaid ülesandeid;ennast kunstiliste vahenditega iseloomustama-väljendama. Registreerunud kandidaatidele saadetakse täpsem info e-posti teel. Tutvumisharjutuste tulemuste põhjal antakse II vooru pääsenud noortele teada,

Kaili Nurk "Laps on kooliküps siis, kui ta on vähemalt korra kodust ära jooksnud." See huumoriga pooleks öeldud lause räägib lapse sotsiaalsest küpsusest. Et ennast koolis hästi tunda, peab laps tahtma olla suur ja iseseisev, valmis uuteks tundmatuteks olukordadeks, astuma neile vastu valdavalt põnevust, mitte hirmu tundes. Uudishimu ja soov maailma tundma õppida on iga areneva olevuse loomuses. Kooli (ja õieti kõikide ümbritsevate täiskasvanute) ülesanne on sellele uudishimule eakohaselt vastata. Üks levinumaid kooliküpsuse märke on loksuvad hambad. Hammastevahetusega lõpeb keha ümberkujundamise protsess, laps on oma päritud keha muutnud iseenda omaks. Piimahambad on