Aasta enne lapse kooli minekut hakkasin mõtlema, milline võiks olla koolikeskkond, kus laps saab peale hariduse ka enesekindluse ja vaimsed tööriistad elus toimetulekuks. Minu jaoks oli oluline, et laps kasvab tema arengut toetavas keskkonnas.
Mina ise käisin tavakoolis. Tavapärane õppimise moodus oli tuupimine. Eriti enne kontrolltöid oli pähetuupimine oluline tegevus. Tagantjärele vaadates oli tegemist enesepetmisega, sest ega see tuubitud osa siis kauaks meelde ei jäänud. Oma lapsele soovisin õppimiseks ja elust ja asjadest aru saamiseks teistsugust keskkonda.
Waldorfpedagoogiline lähenemine oli tänu lasteaiale tuttav. Soovisin siiski tutvuda enne kooli lõpliku valikut tavakooli tunniga ja waldorfkooli tunniga. Mul õnnestus osaleda mõlemas koolis esimese klassi tundides. Tavakoolis tundsin ära enda omaaegse tuupimisõppimise tunde. Waldorfkoolis oli hoopis teine lähenemine. Tund oli mänguline, nad ei istunud tervet tundi laudade taga, vaid vahepeal toimus õpe ringmänguna. Ehk siis lastele õpetati asju läbi kogemuste.
Jah, õppimise tempo on hoopis teine kui tavakoolis. Kuid oluline on see, et asjad saaksid seoste abil omandatud. Täna kolmandas klassis õppiv laps on enesekindel, uudishimulik ja oskab suheldes teiste inimestega oma seisukohti selgitada.
Hindeid lapsed ei saa. Õpetaja kirjutab tagasiside õppimisele. See annab mulle parema teadmise, milles ma saan oma last toetada ja kus on tema areng eakohane.
Teema – nutiseadmed waldorfkoolis. Koolitundide ajal korjatakse telefonid (mis on enamustel nuputelefonid) õpetaja kätte. Koolimajas õpilased neid ei vaja, sest kõik tunnid viiakse läbi selliselt, kus nad kasutavad teisi õppevahendeid, mis arendavad nende käelisi tegevusi ja läbi selle ka ajutegevust. Suheldakse teineteisega, mis annab neile kogemuse, kuidas teised tema tegevusele reageerivad.
Minu jaoks on imeline koht koolis pikapäevarühm, kuhu laps saab minna peale koolitundide lõppu ja on seal vajadusel kuni õhtuni (17.00). Pikapäevarühmas käivad 1.-3. klassi lapsed ja see on koht, kus nad saavad ka omavahel tuttavaks ja leiavad sõpru ka teistest klassidest. Nad mängivad lauamänge, joonistavad, käivad õues mängimas ja saavad ka kerge õhtuse eine.
Mul on hea meel, et minu laps käib koolis, kus ma tean, et õpetajad toetavad tema ealist vaimset arengut ja õhutavad neid olema loomingulised. See on tähtis, et laps saab tuge õppimisel ja saab endale enesekindluse, kuidas erinevaid olukordi lahendada ja koolis õpitut kasutada.
Lapsevanem Piret