Tuulemaa 12, Tallinn

601 6504

Generic selectors
Exact matches only
Search in title
Search in content
Post Type Selectors

Top
a

Waldorfpedagoogika

  /    /  Waldorfpedagoogika
TVW 1000 kooli hoovil

Visioon ja missioon

  • Tallinna Vaba Waldorfkooli visioon on vaba inimene. Vaba inimene võtab vastutuse oma elu eest – hoolitseb enda tasakaalustatud arengu eest, hoolib oma kogukonnast ja loodusest, on avatud uutele ideedele ja inimestele ning teeb koostööd.
  • Tallinna Vaba Waldorfkooli missioon on vaba inimese kasvamise ja kujunemise toetamine, selleks sobiliku sotsiaalse ja füüsilise keskkonna loomine.

Waldorfpedagoogika alused

Inimese kolmeliikmelisus

Antroposoofiline inimeseõpetus moodustab waldorfpedagoogika üldise aluse. Inimeseõpetus kirjeldab inimese füüsilist, hingelist ja vaimset olemust ning nende olemusosade arengut ja omavahelisi seoseid.

Pedagoogika jaoks on oluline inimese tunnetamise aluseks olev kolmetine vaatlusviis:
– kehaline, mis tegeleb meeleliselt kogetavaga ja vaatleb inimese keha arengus ja muutumises;

– hingeline, mis tegeleb tundemaailma elamustega, kujutlus- ning mõtlemisprotsessidega ja ka tahtega, nagu ka vastava füsioloogilise alusega, samuti ka geneetiliste ja isiksuslike jõudude arengu ja omavahelise suhtega lapsepõlves, noorukieas jne, kasutades läbivalt psühholoogiat;

– vaimne vaatlusviis, kus uuritakse teadvusseisundeid nagu ärkvelolek, unelev teadvus ja magamine, nende mõju inimesele ja pedagoogikale; silmas peetakse kognitiivseid võimeid erinevatel tasanditel ja esitatakse küsimus inimese olemuse, tema identiteedi (Mina), samuti ka maailmanähtustes toimiva vaimse tunnetamise kohta. Sealjuures esitatakse küsimus inimvaimu kohta.

Eelneva alusel on võimalik koostada inimarengust lähtuv õppekava, mis toetab lapse arengut nii ainesisude kui ka metoodiliste printsiipidega.

Lapse ja noore arengufaasid

Esimene seitseaastak

Kui laps sünnib maailma, pole ta kehaliselt, hingeliselt ega vaimselt välja arenenud. Füüsilise nabanööri läbilõikamise järel on lapse füüsiline keha iseseisev. Hingeliste ja vaimsete jõudude iseseisvumine toimub järk-järgult edasise arengu käigus. Kuni 7. eluaastani on laps oma ümbruse peegelpilt. Väikelaps õpib ümbrust väliselt matkides. Väikelapse kasvatus tähendab matkimisväärse keskkonna loomist tema ümber. Matkimisvõime kahanemine tähendab iseseisvumist elujõudude tasandil. Sellest annab märku ka hammaste vahetumine. Elujõud, mida laps vajas nii sisemiseks organiehituseks kui ka jäävhammaste ülesehitamiseks, saavad nüüd järkjärgult vabaks ning neid saab kasutada üleminekul matkivalt õppimiselt teadlikule õppimisele (kooliküpsus). Sundides last varasemas eas intellektuaalseks pingutuseks, võetakse talt elujõud, mis oleks pidanud lapsele andma terved hambad, tugeva kehaehituse ja kujundama tema siseorganeid.

Teine seitseaastak

Ajavahemik 7.-14. eluaastani on intensiivne hingejõudude arengu aeg. Laps vajab autoriteeti, keda sisemiselt jäljendada. Waldorfkoolis on selliseks inimeseks klassiõpetaja. Kuni 14. eluaastani mõjutab lapse hinge tasakaaluseisundit vanemate ja teiste kasvatajate hingeseisund, emotsionaalne vormisolek. Hingejõud – mõte, tunne, tahe – ei eksisteeri arenevas hinges veel eraldiseisvaina. Pedagoogika ülesandeks nimetatud vanuses on käsitleda õppeaineid ja tundide jaotust nii, et kõik kolm osa üksteisega dünaamiliselt seotuna rakendust leiaksid. Sellel põhineb waldorfpedagoogika metoodika ja didaktika. Õpetust sellisel viisil rakendades saab ta harmooniliseks osaks inimtervikust. Murdeeaga iseseisvub noor inimene hingeliselt.

Kolmas seitseaastak

Aeg 14.–21. eluaastani on eneseteadvuse ja Mina-jõudude küpsemise aeg. Õpilaste loomulik autoriteedivajadus lõpeb. Seda asendab vajadus iseseisva ja põhjendatud nägemuse järele. Noor inimene hindab õpetajat tema meisterlikkuse põhjal ühel või teisel alal. Iseseisvunud hinge erinevaid võimeid – mõtlemist, tundmist ja tahet – on võimalik käsitleda diferentseeritult. Haridus on suunatud eelkõige intellekti ja iseseisva otsustusvõime arendamisele. Seda täiendavad kunstilis-praktilised ained. 21. aasta vanust inimest võib õnnestunud kasvatuse ja soodsa ümbruse koosmõjul nimetada täiskasvanuks, kes suudab vastutuse edasise elukäigu eest enda kanda võtta.

Siit leiad lingid teemakohasele lugemismaterjalile:

Käsiraamat waldorfkooli lapsevanemale

Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühenduse soovitatud waldorfpedagoogiline kirjandus

Videod:

Waldorf 100

“Õpi muutma maailma”

“Suureks saamine”

TVW 

Kaili Nurk “Epohhiõpe waldorfkoolis”

Kaili Nurk “Ülevaade waldorfkooli põhitunnist”

Olev Ojap “Hindamine waldorfkoolis”

“Miks panna oma laps waldorfkooli”

Kristina Šanin Kuku raadio saates “Haridusmõte” (alates 16:28)