Tuulemaa 12, Tallinn

601 6504

[wpdreams_ajaxsearchlite]

Top
a

Euroopa Steiner-/waldorfpedagoogika Nõukogu waldorfpedagoogika üldised põhimõtted

  /  Euroopa Steiner-/waldorfpedagoogika Nõukogu waldorfpedagoogika üldised põhimõtted

Haridus peaks avama uksed tulevikku, mitte ainult uuendama mineviku vorme.

1.

Muutuda algatusvõimeliseks inimeseks

Waldorfpedagoogika eesmärk on võimaldada lastel ja noortel areneda iseseisvateks, sotsiaalselt vastutustundlikeks täiskasvanuteks, kes on võimelised tegutsema rahumeelselt ja ökoloogiliselt. Nad on võimelised tegutsema eetiliselt, lähtudes oma mõtlemisvõimest ja arusaamadest.

2.

Õppimine toetab arengut

Waldorfpedagoogika mõistab õppimist kui areneva individuaalsuse muundumisprotsessi. See hõlmab aktiivset ja kujundavat suhtlemist oma kehaga, dialoogi teiste inimeste, kultuuride ja loodusega. See soodustab kogu inimese arengut, integreerides pea, südame ja käe.

3.

Suhete kasvatamine ja vastupanuvõime

Waldorfpedagoogika on kaasav ja erinevusi austav, toetab kohanemisvõimet, sotsiaalset õiglust ja võrdsust. Waldorfpedagoogikas rõhutatakse hoolivust ja suhete tähtsust nii koolis kui ka kodus ja laiemalt terves kogukonnas: õppimine on seotud teiste ja maailmaga. Õppimine soodustab heaolu.

4.

Waldorfpedagoogika antroposoofiline alus

Rudolf Steineri antroposoofia on metodoloogiline lähenemine: nähtusi vaadeldakse, mõistetakse ja nendega suhestutakse isikliku tegevuse kaudu. Selline teadvustamine võimaldab inimesel mõista enda rolli maailma reaalsuse tajumisel.. Antroposoofia on pigem terviklik lähenemine inimese arengu mõistmisele, mitte niivõrd teadmiste kogum, ja on sellisena waldorfpedagoogika aluseks.
Steineri loengute ja kirjutiste sisu ei ole waldorfkooli õppekava osa. Antroposoofiline lähenemine võimaldab waldorfkooli õpetajatel jälgida ja paremini mõista inimese olemust ja lapse arengut. Sellest tulenevad pedagoogilise tegevuse jaoks põhimõtted.

5.

Õppealane lähenemisviis ja õppekava

Waldorfkooli õppekava koosneb reast eakohastest õppimisvõimalustest, mis vastavad laste ja noorte vajadustele ja olukorrale. See võtab arvesse arenguülesandeid, millega õppijad seisavad silmitsi pidevalt muutuvas sotsiaalses, majanduslikus, ökoloogilises ja geopoliitilises olukorras. Samuti pakub see lastele ja noortele võimalusi arendada peamisi hoiakuid, teadmisi ja oskusi kõigis õppevaldkondades. Õppimine algab kogemustest ning liigub konkreetsest ja spetsiifilisest üldisele ja kontseptuaalsele tasandile.

6.

Arenguteede õppekava

Waldorfkoolid kasutavad õppekava, millel on üldine vanuseline ja arenguline struktuur, mis hõlmab seda, mida õpetatakse millal (nt millises vanuses) ja kus (nt klassiruumis, õues, segaklassis) ja kuidas (nt milliste meetoditega). Iga riik (või piirkond) lisab sellesse raamistikku aspekte ja teemasid, mis kajastavad kohalikku kultuuri, keelt ja geograafilist asukohta, ning võtab arvesse riigi seadustest tulenevaid nõudeid. Lisaks sellele tuginevad materjalid ja meetodid üksikutelt õpilastelt ja klassilt tervikuna saadud resonantsile, mis võimaldab õpetajatel tegeleda laste ja noorte tegelike vajaduste, pädevuste ja võimalustega.

7.

Hindamine

Waldorfpedagoogika kasutab hindamismeetodeid, mis on eakohased ja mille eesmärk on eelkõige toetada lapse ja noore õppimist tagasiside kaudu, mida ta saab mõista ja kasutada. Nende meetodite hulka kuuluvad diagnostilised, individuaalsed, kujundavad, dialoogilised ja kokkuvõtvad meetodid.

8.

Õppimine on transformatiivne

Iga õppeaine aitab kaasa nii inimese üldisele kui ka ainepõhiste oskuste arengule. Õppekava põimib kokku ideid erinevatest valdkondadest ja eri õppeainetest. Kõik õppekava valdkonnad – kunstid, loodusteadused, käsitöö ja tehnoloogia, humanitaarteadused, keeled, matemaatika jne – täidavad oma osa ja aitavad omal moel kaasa sisemise ja välise kogemuse ühendamisele tunnete, mõtlemise ja tahtmise kaudu.

9.

Vaimsus ja eetiline tegutsemine

Waldorfpedagoogika lähtub arusaamast, et eetiline tegutsemine on juurdunud iga inimese vaimses sisemuses. Õpetajad võimaldavad lastel ja noortel õppida, kuidas oma kogemusi mõtestada ja luua tähendust dialoogis teistega. Eakohane tahte kaasamine aitab luua noortele kindla aluse eetikast lähtuvaks tegutsemiseks, mis on kooskõlas nende loomupärase vaimsusega.

11.

Õpetamine kui kunst, käsitöö ja teadus

Waldorfkooli õpetajad õpivad tajuma nii üksikute laste kui ka õpperühma vajadusi ja kuulma nende häält. Nad praktiseerivad õpetamist kui kunsti, valides ja valmistades ette sobivat materjali ja meetodeid ainulaadsel viisil, mis võimaldab lastel ja noortel tegeleda nende ees seisvate arenguülesannetega.
Waldorfkooli õpetajad võimaldavad igas olukorras tõhusat ja tervislikku õppimist, kasutades olemasolevaid vahendeid ja reageerides igale olukorrale pedagoogilise taktiga ja professionaalse intuitsiooniga (teadmine praktikas). Nad praktiseerivad õpetamist kui tööd, mis põhineb
pedagoogilisel arusaamisel ja asjakohastel ainealastel teadmistel.
Waldorfpedagoogika põhineb sidusal pedagoogilisel antropoloogial ja asjakohaste pedagoogikateooriate mõistmisel. Õpetajad hindavad oma õpetamise mõju lastele ja noortele, olles valmis oma lähenemisviisi pidevat muutma. Õppimise hindamine ja praktika uurimine loovad
teadusliku aluse autonoomiale, aruandekohustusele ja pidevale pedagoogilisele arengule.

12.

Õpetajakoolitus

Waldorfpedagoogika, mis põhineb antroposoofilisel arusaamal arenevast inimesest, toetab pedagoogilist loovust õpetaja ja lapse või noore inimese vahelises kohtumises.
Õpetajad õpivad õppekava seostama aja, koha ja sotsiaalse tegelikkusega. Õpetaja isiklik autentsus ja professionaalsed oskused on olulised pedagoogilised tegurid, et tekitada lastes ja noortes armastust õppimise vastu. Waldorfõpetajatel ja väikelaste kasvatajatel on asjakohane kutsekvalifikatsioon ja neil peaks olema waldorfpedagoogika alane väljaõpe. Nad jätkavad professionaalset arengut kogu oma
tööelu jooksul; regulaarsed õpetajate kohtumised on selles protsessis väga olulised.

13.

Kooli juhtimine

Waldorfpedagoogika põhiprintsiibiks on, et õpetajad ja kasvatajad vastutavad ja vastutavad hariduse kvaliteedi eest, selle visiooni sõnastamise ning praktika arendamise ja hindamise eest.
Juhtimise vormid on erinevates keskkondades, institutsioonides ja riikides erinevad, kuid sõltumata koolide juhtimise ja juhtimise vormidest on pedagoogiline vastutus praktikute käes. See tähendab, et iga haridusasutus peab leidma viise, kuidas hõlbustada tõhusat koostööd õpetajate, juhtkonna ning laiema koolikogukonna vahel nii, et see teeniks kooli või asutuse haridusalaseid eesmärke.

Tallinna Vaba Waldorfkooli visioon on vaba inimene, kes võtab vastutuse oma elu eest.